mis on magusvalu?
...aga kujutage ette, et maal valmib 4h jooksul kuulates ripiidi peal olevat rolfi - purunenud killud...samal ajal peas kummitamas hoopis kujutluspildid, pilgud ja katkendid filmist henry ja june...vähi pöörijoon jäi tol korral lõpetamata...nüüd on põhjust see uuesti kätte võtta...ma jumaldan vastandeid...ja ma vihkan neid...
...alastus, maskid ja midagi "twisted" on teema, mis jääb alati kummitama ja paeluma...midagi peab juhtuma, mis tõukab ta sellele teele...teele, millelt ei leita mitte kunagi rahuldust ja õnne...mingil ajahetkel on miski või keegi ta südame küljest tüki rebinud...tema ei valinud seda, see on nii määratud...see puuduv tükk valutab ja piinab...samas on see kogemus avanud väravad teise maailma, millest oled maitsta saanud midagi head...hästi natuke ja nii vaevutajutavalt õrna, et janunemine salapärase järele ei anna enam rahu...ja see ebamaine tunne on valuvaigisti...kogused muutuvad iga löögi, iga tarbimise järel poole suuremaks...kuhu see tee välja viib, näitab ilmselt ajalugu...kunst on traagika...
kõik kunstnikud sünnivad nii...valu on see...ja pilt on miski, mis peaks ajutist leevendust ja rahu pakkuma...kõige hullemad on uned...:P
ma pole kunstnik, aga tahaksin selleks saada...see ongi väga irooniline, sest vahel on tunne, et tahaks meeleheites karjuda - "laske mind siit välja, ma ei tule sellega toime...see polnud minu valik...ma ei taha seda...ei taha...valus on…"...ja ma sirutan käe, et sa mind sellest välja tõmbaksid...aga sa kõnnid minema ja ma vajun oma üksinduses üha sügavamale...
magusvalusa muinasjutu väravad tehti 15 aastat tagasi lukust lahti, nüüd lükati ka uks paokile...ma ei taha seda, aga ma tahan seda, sest ma olen sõltuvuses valuvaigistist...
mina kardan ka vahel iseennast...
No comments:
Post a Comment